1875. aastal alustas Tääksi külas tööd Olustvere Tillu-Reinu vallakool, mille eelkäijaks olnud Aimla ja Toima kool ühendati Tillu-Reinu kooliga. Kool alustas tööd vastvalminud majas. See ehitati valla poolt Olustvere mõisa omanikult krahv Fersenilt ostetud Tillu-Reinu talu maadele. Talu nime järgi saigi kool nime.
Kuni 1877. aastani oli
kool kahe- ja kuni 1919. aastani kolmeklassiline. 1919. aastal oli Tillu-Reinul
juba neli klassi ja 4 õpetajat. 1925. aasta sügisel oli Tillu-Reinu kool
viieklassiline. Koolikohustus laienes juba 8-aastastele lastele. 1927. aasta
sügisest töötas kool 6-klassilistena.
1924.
aastal hakati organiseerima Tääksi külla uue koolimaja ehitamist.
Ehituskomisjoni etteotsa valiti vallavanem Tõnis Vahtramäe. Koolijuhataja
Johannes Laur esitas 6-klassilise koolimaja plaani, kuid seda peeti liiga
kalliks ja uhkeks.
1926.
aastal kinnitati arhitekt Michelsoni koostatud projekt ja esitati riigile
taotlus laenu saamiseks. See viibis ja alles 20. oktoobril 1929 pandi koolimajale
pidulikult nurgakivi. Uue koolihoone avamine leidis aset 1931. aasta
septembris. Koolihoone oli kolmekorruseline ja üks moodsamaid Viljandimaal.
1939/40.
õppeaastal nimetati Tillu-Reinu kool Tääksi Mittetäielikuks Keskkooliks, kooli
seitsmes klassis õppis 191 õpilast. Suurim õpilaste arv kooli ajaloos – 224
õpilast – oli 1948/49. õppeaastal.
1952.
aatal sai kool nimeks Tääksi 7-klassiline Kool, 1961. aastal Tääksi
8-klassiline Kool.
Olulise
muutuse kooliellu tõi kooli juurdeehituse valmissaamine 1964. aasta detsembris.
Juurde saadi 5 klassiruumi, töötuba, muusikaklass ja saal.
1964/65.
õppeaastal ehitati vanas majas välja kesküttesüsteem; veevärk ja köögiblokk
keldrikorrusele olid valminud juba paar aastat varem.
1974.
aastal alustati ainekabinettide väljaehitamist. Algklasside,
bioloogia-geograafia ja vene keele kabinet olid rajooni paremate hulgas.
Seoses kooliuuenduse ja 6-aastaste laste koolitulekuga võeti majas jälle ümberkorraldusi ette. 1988. aastal likvideeriti kooli internaat ja kahest magamistoast ehitati vanasse majja saal. Ülejäänud kahte magamistuppa rajati raamatukogu ja õpilaste huvituba. Endisest saalist sai klassi- mängu- ja magamisruum 6-aastastele.
Pikapäevakool
kaotati 1988. aastal. 6-aastaste saamine koolikohuslasteks tõi kaasa
nimemuutmise – Tääksi 9-klassiline Kool. 1992. aastast kannab kool Tääksi
Põhikooli nime.
Juba 1950. aastal oli plaanitsetud kooli juurde ehitada
spordiväljak. Teoks sai see 1984.-86. aastal.
Esimese
arvuti sai kool septembris 1997.a. Järgmise aasta algul osteti veel 5 arvutit
ning asutati arvutiklass, kus nõuetekohane remont teostati 2000.a. suvel.
2005.a vahetati välja arvutiklassi 8 vana arvutit uute vastu.
2000.a.
suvel alustati ka kooli võimla ehitamist, mis
valmis 01. septembriks 2001.a. Samal aastal teostati remont vana maja
alumise korruse ruumides, kuhu kolis küla- ja kooli ühendatud raamatukogu, kus asuvad ka lugemissaal ja infopunkt.
Tääksi
kool on olnud aastakümneid rahvatantsukool ja seda traditsiooni jätkatakse
tänapäevani. Samuti osaleb kool juba mitmendat aasta Globe projektis.
Käesoleval aastal tunnistati meie kool vabariigis viie kaunima kooli hulka
kuuluvaks. Meie õpilased võtavad aktiivselt osa maakondlikest üritustest
(spordivõistlused, olümpiaadid, konkursid jne), kus on saavutatud
märkimisväärseid tulemusi.
Tääksi
koolis õpib momendil 101 õpilast, keda õpetavad 15 õpetajat. Kokku töötab
koolis 27 inimest. Õnnitlen kooliperet, endisi õpilasi ja õpetajaid kooli 130. aastapäeva puhul, mille
tähistamine toimub 22. oktoobril.
Jaan Hansen
Direktor